Praktilisi peatükke füüsikalisest ja analüütilisest keemiast
| Kursuse kood | valikkursus (K8) | |
| Valdkond | loodusained | |
| Kursuse nimetus | Praktilisi peatükke füüsikalisest ja analüütilisest keemiast | |
| Eelduskursused | K1 ja K2 | |
| Lõimumine | katemaatika, füüsika, bioloogia, geograafia | |
| Õppetöö korraldus (eeldus 35 tundi) |
kontakttunnid: seminarid ja praktikumid | |
| Õpetamise aeg | 10. klass | |
| Kursuse eesmärgid | Valikkursusega taotletakse, et õpilane: • kasutab korrektselt erinevaid laboratoorse töö vahendeid ja võtteid, • määrab keemilise reaktsiooni soojusefekti ja uurib keemilise reaktsiooni kiirust, • valmistab elektrolüütide lahuseid ja uurib nende omadusi, • on tutvunud kvalitatiivse analüüsi põhialustega, • sooritab lihtsamaid töid kvantitatiivsest keemilisest analüüsist. |
|
| Kursuse lühikirjeldus | Sissejuhatus laboratoorse töö võtetesse Ohutusnõuded laboratoorsetes töödes. Katsevahendid. Aine sisalduse lahuses väljendusviisid: massiprotsent ja molaarne kontsentratsioon. Lahuse valmistamine tahkest ainest. Lahuse valmistamine lahuse lahjendamisel. Lahuse valmistamine kristallhüdraadist. Lahuse tiheduse määramine areomeetriga. Keemilise reaktsiooni soojusefekt. Keemilise reaktsiooni kiirus Keemilise reaktsiooni soojusefekti määramine. Hessi seadus ja selle rakendamine. Keemilise reaktsiooni kiirus ja kiiruse võrrand, järk. Keemilise reaktsiooni järgu määramine. Elektrolüütide lahuste omadused Elektrolüütide lahuste omaduste uurimine: tugeva ja nõrga happe või aluse lahuse valmistamine, lahuste omaduste uurimine. Tasakaalud nõrkade elektrolüütide lahustes, tasakaalukonstant. Lahuse pH ja selle määramine, pH arvutamine. Puhverlahuse valmistamine ja selle omaduste uurimine. Kvalitatiivne analüüs Katioonide ja anioonide iseloomulikud tõestusreaktsioonid: leekreaktsioonid, sademete ja gaaside teke, hape-alus indikaatorid. Elektrolüüdi lahuses sisalduva katiooni ja aniooni tuvastamine. Elektrolüütide lahuste tuvastamine nende omavaheliste keemiliste reaktsioonide põhjal. Kvantitatiivne analüüs Tiitrimine. Tiitrimisreaktsioonidele seatud tingimused. Hape-alus tiitrimine. Tagasitiitrimine. Mao ülihappesuse vastaste vahendite keemiline koostis. Komplekstiitrimine. Erinevate vete üldkaredus. Redokstiitrimine, redokstiitrimise tüüpilised keemilised reaktsioonid. Samblatõrjevahendite keemilise koostis. Kolorimeetria. Vasesisalduse kolorimeetriline määramine. |
|
| Kursuse õpitulemused | Õpilane: • kasutab korrektselt erinevaid laboratoorse töö vahendeid, sh mõõtesilindrit, mõõte- ja mahtpipetti, pipetipumpa, mõõtekolbi ja büretti; • valmistab lahuseid tahkest ainest (sh kristallhüdraadist) ning teiste lahuste lahjendamisel nii massiprotsendi kui molaarse kontsentratsiooni järgi; • määrab valmistatud lahuse tihedust; • määrab keemilise reaktsiooni soojusefekti, sh teiste keemiliste reaktsioonide soojusefektide kaudu, kasutades Hessi seadust; • uurib ainete kontsentratsioonide reaktsioonisegus mõju keemilise reaktsiooni kiirusele, tuvastab keemilise reaktsiooni järku reageerivate ainete suhtes; • valmistab tugevast ja nõrgast elektrolüüdist sama kontsentratsiooniga lahuseid, uurib nende lahuste omadusi ja põhjendab omaduste erinevust; • tuvastab lahuse omaduste põhjal, kas lahustunud aine on tugev või nõrk elektrolüüt; • valmistab puhverlahuse ning uurib selle omadusi, põhjendab puhverlahuste omadusi; • teab levinumatele katioonidele ja anioonidele iseloomulikke tõestusreaktsioone; • tuvastab elektrolüüdi lahuses sisalduvaid katioone ja anioone, tuvastab elektrolüütide lahuseid nende omavaheliste iseloomulike keemiliste reaktsioonide järgi; • tunneb ja rakendab erinevaid tiitrimise võtteid: hape-alus tiitrimine, tagasitiitrimine, komplekstiitrimine, redokstiitrimine; • tuvastab karbonaadis sisalduva metallilise elemendi tagasitiitrimise teel; • määrab mao ülihappesuse vastase vahendi toimeaine sisalduse; • määrab vee üldkareduse komplekstiitrimise teel; • määrab suuritavas segus raud(II)ioonide sisalduse, kasutades redokstiitrimist; • määrab uuritavas segus kolorimeetriliselt vase sisalduse. |
|
| Hindamisviis | Arvestatud või mittearvestatud. Valikkursuse põhirõhk on praktiliste oskuste arendamisel. Arvestuse saamise tingimused on: • osalemine kõikides seminarides-praktikumides (vajadusel järelpraktikumide sooritamine), • praktikumide protokollide vormistamine. |
|
| Õppematerjalid | juhendaja koostatud töölehed (praktiliste tööde juhendid ja vastavad ülesanded) | |
| Vastutav õppetool | loodusained | |
| Kursuse väljund | ettevalmistus uurimistööks, osalemine olümpiaadidel ja ainevõistlustel |
Lisatud: 12.09.2018
