Orgaaniline keemia II

• tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
• arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning lahendab keemiaprobleeme teadusmeetodil, rakendades süsteemset loogilist mõtlemist, analüüsi- ja järelduste tegemise oskust ning loovust;
• kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid, analüüsib saadud teavet ning hindab seda kriitiliselt;
• kujundab keemias ja teistes loodusainetes õpitu põhjal tervikliku loodusteadusliku maailmapildi, on omandanud süsteemse ülevaate keemia põhimõistetest ja keemiliste protsesside seaduspärasustest ning kasutab korrektselt keemia sõnavara;
• rakendab omandatud eksperimentaalse töö oskusi ning kasutab säästlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapäevaelus;
• langetab kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilis-moraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele, ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;
• suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;
• on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.

Estrid ja amiidid: estrite hüdrolüüs; rasvad, nende bioloogiline tähtsus; cis/trans-isomeeria; transhapped; seep ja sünteetilised pesemisvahendid; aminohapped; valgud, nende bioloogiline tähtsus.

Polümeeride keemia: põhimõtted, polüalkeenid, kautšuk, polüestrid, polüamiidid, silikoonid.

Sahhariidid: mõiste ja liigitus, bioloogiline tähtsus; tselluloosi tüüpi materjalid (puuvill jt).

Kütused ja nafta: nafta ja maailm; nafta töötlemine; autokütused; alternatiivkütused.

Orgaaniline keemiatööstus: selle kujunemine ja roll tänapäeval; tee toorainest keemiatooteni ning selle hinna kujunemine; keemiatööstuse seos keskkonna, majanduse ja poliitikaga.

Üldistav osa: orgaaniliste ühendite klassifitseerimine ja nende nomenklatuurid; struktuuriteooria põhimõtete formuleerimine; happed ja alused; katalüüs.

• rakendab süstemaatilise nomenklatuuri põhimõtteid (koostab valemi põhjal nimetuse ja nimetuse põhjal struktuurivalemi);
• kasutab erinevaid molekuli kujutamise viise (lihtsustatud ja tasapinnaline struktuurivalem, molekuli graafiline kujutis);
• toob näiteid õpitud ühendiklasside kohta struktuurivalemite kujul;
• määrab molekuli struktuuri põhjal aine kuuluvuse (õpitud aineklasside piires);
• hindab molekuli struktuuri vaatluse põhjal aine üldisi füüsikalisi omadusi (suhtelist lahustuvust ja keemistemperatuuri) kasutades ettekujutust vesiniksidemest jt õpitud teadmisi (nt hüdrofoobsuse ning hüdrofiilsuse mõiste);
• selgitab karboksüülhapete omadusi sidemete delokalisatsiooni kaudu;
• selgitab aine struktuuri ja keemiliste omaduste seoseid (õpitu põhjal);
• tunneb ära elektrofiilsed ja nukleofiilsed tsentrid ning mõtestab selle alusel lahti elektrofiilseid ja nukleofiilseid asendus- ning liitumis-reaktsioone lähtudes elektrofiilsuse ja nukleofiilsuse mõistest;
• võrdleb aldehüüdide (sh sahhariidide) ja karboksüülhapete redoksomadusi ning teeb järeldusi nende ainete püsivuse ja füsioloogiliste omaduste kohta;
• selgitab liitumispolümerisatsiooni ja polükondensatsiooni erinevusi;
• kujutab monomeeridest tekkivat polümeeri lõiku ja vastupidi, leiab polümeerilõigust elementaarlülid ning vastavad lähteained;
• hindab materjali hüdrofoobsust/hüdrofiilsust, lähtudes polümeeri struktuurist, ning teeb järeldusi selle materjali hügieeniliste jm praktiliste omaduste kohta;
• selgitab käsitletud polüestrite ja polüamiidide omadusi nende kasutamise seisukohast ning võrdluses looduslike materjalidega;
• selgitab õpitud biomolekulide rolli organismide ehituses ja talitluses, samuti inimese toitumises;
• selgitab aminohapete ja rasvhapete liigitamist asendamatuteks ning asendatavateks hapeteks;
• võtab põhjendatud seisukoha toiduainete toiteväärtuse ning tervislikkuse kohta, lähtudes nende koostisest;
• selgitab looduslike ja sünteetiliste tekstiilitoodete erinevusi hügieeni seisukohast;
• selgitab sünteetiliste pesuainete omadusi, võrreldes neid seebiga ja omavahel;
• selgitab kasutatavamate pesemisvahendite koostist, pidades silmas majanduslikke ja keskkonnaga seotud aspekte;
• arutleb nafta ja kütuste poliitilise hetkeseisu üle maailmas, tuginedes teadmistele nafta tootmisest ja töötlemisest ning naftasaaduste kasutamisest;
• selgitab kütuste, sh autokütuste erinevusi koostise, efektiivsuse, keskkonnaohtlikkuse jne seisukohast;
• analüüsib nafta kui tooraine rolli orgaaniliste ühendite tootmisel selgitab keemiatoodete, sh ravimite hinna kujunemist.