Kehaline kasvatus II

• on kehaliselt aktiivne, mõistab regulaarse kehalise aktiivsuse mõju ja rakendab seda oma tervise tugevdamiseks;
• järgib kehalisel tegevusel ohutus- ja hügieeninõudeid;
• väärtustab kehakultuuri rahvusliku ja rahvusvahelise kultuuri osana.

Suusatamine

Uisutamine

Sportmängud (võrkpall, saalihoki, jalgpall, pesapall)

Orienteerumine

Kergejõustik

• selgitab kehalise aktiivsuse mõju organismile ja kehalisest koormusest tingitud muutusi organismis;

• oskab valida endale iseseisvaks harrastamiseks sobiva liikumis- ja/või spordiala; kasutades seda ohutult oma kehalise vormisoleku parandamiseks ning töövõime tõstmiseks;
• oskab kasutada tulemuslikult enesekontrollivõtteid;
• oskab kavandada iseseisvat treeningut;
• omab ülevaadet õpitud spordi- ja liikumisalade ajaloost ja tähtsamatest võistlustest Eestis ning maailmas, nimetab tuntumaid sportlasi;

• tunneb õpitud spordi- ja liikumisalade olulisemaid võistlusmäärusi ja omab ülevaadet kohtunikutegevusest.

Suusatamises õpilane:

• läbib 5 km distantsi (T) või 10 km distantsi (P);
• kasutab erinevaid suusatehnikaid sõltuvalt maastikust;
• oskab hooldada oma suusavarustust.

Uisutamises õpilane:

• valdab erinevate sõiduviiside tehnikat.

Orienteerumises:

• läbib õpilane kaardi ja kompassiga harjutus- ja/või võistlusraja.

Võrkpallis kursuse lõpul õpilane:

• mängib võistlusmääruste kohaselt võrkpalli;
• sooritab võrkpallis kooli koostatud kontrollharjutuse põhikoolis ja gümnaasiumis õpitud tehnika elementidest.

Kergejõustikus õpilane:

• läbib järjest joostes 3000 meetrit
• teab ja oskab kasutada erinevate spordialade tehnilisi aluseid

Juhul, kui õpilase tervislik seisund ei võimalda kehalise kasvatuse ainekava täita, koostab õpetaja talle raviarsti ettekirjutuse alusel individuaalse ainekava, milles fikseeritakse õppe eesmärk, õppesisu, õpitulemused ja nende hindamise vorm.

Kooliastme hinde moodustavad viie riikliku kursuse hinded.