Realica

 

Taasiseseisvumisjärgne Reaalkool

1991-

 

Eellugu

Kooliaastad taasiseseisvunud Eestis on toonud kaasa suuri muudatusi nii Eesti enda kui ka Reaalkooli jaoks. Üleminek Nõukogude ajalt Eesti ajale lõi võimalused mitmete keelatud traditsioonide taastamiseks ning kahtlemata on uus aeg toonud ka uusi traditsioone.

1990. aastal muudeti Tallinna 2. Keskkooli nimi Tallinna Reaalkooliks. Sama aasta kevadel võeti aulast maha Lenini bareljeef ning taaspaigaldati marmortahvel pühendusega Vabadussõjas langenud õpilastele ja õpetaja Anton Õunapuule.

 

Vanade traditsioonide taastamine

1989. aastal 21. aprillil ametlikuks kooli lipuks kinnitatud lipp tehti taasiseseisvumise käigus ümber. Lipu, millega kool läks 21. sajandisse, sai ta endale 110. sünnipäeva eelpäeval – 28. septembril 1991. aastal. Nimelt korraldati 1991. aasta 27. – 28. septembril üritus ,,Reaali päevad 91“. Tegu oli esimese ülemaailmse realistide kokkutulekuga Eestis. Selleks puhuks otsustati ka lipp ümber õmmelda ja õnnistada. Erilisi muudatusi ei tehtud, aga lipul vahetati kooli nimi ning korrigeeriti lõpumärki. Nõukogude ajal ümberkujundatud R-täht kujundati taas R-tähe sarnaseks. Samaks jäeti lõpumärgi punase leegiga tõrvikuga alumine osa. Lipu õnnistamine toimus Kaarli kirikus. 2001. aastal õnnistati Tallinna Reaalkooli 120. juubeli puhul sisse Kaarli kirikus uus koolilipp, kus enam ei olnud tõrvikut.

Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestussamba, mida Tallinna Reaalkooli õpilased kutsuvad Reaali Poisiks, kõrvaldas Nõukogude võim kahel korral. 1980. aastate teisel poolel Nõukogude võimu nõrgenedes tuli arutlusele monumendi taastamine. Kuju tellimus esitati skulptor EkkeVälile, kuid paljude inimeste arvates polnud samasuguse monumendi taastamine õige ning seetõttu kavandas Väli Poisi ilma käte ja jalgadeta tema kahekordse mahavõtmise mälestamiseks („Monument monumendile”). Seda ei kiitnud heaks aga mitmed vilistlased  ning seetõttu jõuti kompromissile taastada Reaali Poisi kuju sellisena, nagu see oli olnud, kuid teostati ka Väli kavand, mis paigutati koolihoonesse esimesele korrusele. Uue, taastatud Poisi kuju skulptoriks sai vilistlane Vambola Mets. Kuju valmis Eesti vabariigi 75. sünnipäevaks ning ametlik avamine toimus 23. veebruaril 1993.

Lõpumärk on kooli üks vanemaid sümboleid. Kui sõrmustepeo ning saja päeva balli korraldamises erilisi muudatusi ei toimunud, siis Nõukogude okupatsioonist vabanedes viidi lõpumärgiga läbi mitmeid muudatusi. 1990. aastal muutus lõpumärgil IIK kujutis R-täheksning 2001. aastal muutus märgi kujundus selliseks, nagu see oli olnud enne Teist maailmasõda – tõrviku asemele tulid vertikaalsed sini-valged triibud. Märgipidu toimub novembris koolis. Nii päevasele aktusele kui õhtusele peole on kutsutud ka teised gümnasistid ja õpetajad.

Alates 1956. aasta jaanuarist on vilistlaspäeva ehk Reaali Suminat peetud jaanuari viimasel laupäeval. See traditsioon on väga populaarne tänaseni. Vilistlaspäeva hommikul toimuvad õpilaste ning vilistlaste vahel spordivõistlused ning õhtul on aulas kontsert, millele järgneb Sumin. Suminaks nimetatakse õpetajate ja vilistlaste omavahelist suhtlemist, mis kõlab nagu sumin.

Lõpukella tähistatakse alates 1982. aastast rahvariietes. Pärast aktust joostakse läbi kooliruumid, staadionipiirded ja vanalinn, seejärel suundutakse Roccaal Mare Vabaõhumuuseumisse. 1994. aastal tulid õpetajad  Raivo Kuusk ja Mart Pitsner ideele tellida selleks puhuks „oma trollibuss“ ning see traditsioon kestis kuni 2015. aastani, mil trollibuss nr 6 lõpetas sõitmise. Vabaõhumuuseumis peab lõpetav lend piknikku ja mängitakse rahvalikke mänge. Alates 2003. aastast tantsitakse ja süüakse Kolu kõrtsis, sest lõpueksamid on aprilli lõpus, mil õues on veel jahe.

 

Uued traditsioonid

Uue traditsioonina on Reaali kombetalituste hulka alates 1995. aastast juurdunud rebaste ristimine. Rebaseid ehk 10. klassi õpilasi ristivad abituriendid. Rebaste ristimise  eesmärk on kümnendikud omavahel tuttavaks teha ning kümnendike ja abiturientide sõbrunemine. Alates 1995. aastast pidid rebased kooli tulema punasesse riietatult, päeva jooksul toimusid erinevad mängud ning õhtul ristimistseremoonia. Suurim muutus toimus 2002. aastal, mil 118. lend otsustas rebaste ristimise päeva asemel hakata läbi viima rebastenädalat. Rebastenädalal on rebased jagatud gruppidesse, mis tegutsevad nädala jooksul abiturientide näpunäidete järgi. Kogu nädal on tegevusterohke ning kooliperet ühendav traditsioon.

1988. aasta kevadel tekkis mõte tuua Kadriorust ära Särgava büst. Ideest haarati kinni ning 1998. aastal toodi vilistlaste üleskutsel Särgava kuju Tallinna Reaalkooli vastas olevale haljasalale, pidulik avamine leidis aset 29. septembril. 29.aprillil 1998, Särgava 131. sünniaastapäeval otsustasid Reaalkooli õpilased, õpetajad ning vilistlased Tartu Ülikooli tudengite eeskujul pesta Habe kuju pead. Sellest ajast saati on säilinud traditsioon, et igal aastal pesevad Särgava sünniaastapäeval abituriendid vee ja seebiga Eesti Panga ees asuva Särgava kuju pead. Särgava haual Metsakalmistul süüdatakse samal päeval küünal.

Alates Eesti Vabariigi 80. aastapäevast 1998. aastal, tähistatakse Eesti Vabariigi juubeliaastapäeval iga viie aasta järel Tallinna Reaalkooli aulas vabariigi aastapäevale pühendatud aktus Eesti Vabariigi presidendi osavõtul. Pidulikul aktusel osalevad Vabadussõjast osa võtnud Tallinna koolide (Tallinna Reaalkooli, Jakob Westholmi Gümnaasiumi ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi) esindajad. Alates 1999. aastast pannakse vaheaastatel Poisi ette pärg, sellele üritusele kutsutakse Tallinna Haridusameti juhataja, Tallinna linnapea, kolme kooli direktorid ja õpilasesindused.

2000. aastast pärineb Reaalis veel üks uus traditsioon – gümnaasiumi teatrireis. Teatrikülastuseks ei valita ühtegi Tallinna teatri, etendusi on aastate jooksul käidud vaatamas näiteks Tartu Vanemuise, Pärnu Endla ja Viljandi Ugala teatrites. Gümnaasiumi teatrireis leiab tavaliselt aset kevadel, märtsikuus, ning sinna sõidetakse ühiselt bussidega. Teatrietendusele eelnevalt külastatakse tavaliselt vaatamisväärsusi või muuseume.

Väga oluliseks sündmuseks Reaali kalendris on saanud kooli sünnipäeva tähistamine. Kooli sünnipäev toimub 29. septembril ning alates 1996. peetakse seda õues staadionil. Enne staadionil toimuvat pidulikku sünnipäevaaktust toimub igal klassil tund ühe kooli vilistlasega, kes on klassi ees, et rääkida enda kooliajast ja mida ta edasi teinud on. Kui varem toimusid vilistlastunnid vaid juubeliaastapidustustel, siis 2006. aastast on direktor Gunnar Polma eestvedamisel korraldatud tunde vilistlastega igal aastal.

 

Huvitegevus Reaalkoolis

Aktiivse õppimise kõrvalt on Tallinna Reaalkooli õpilased leidnud aega ja tahtmist ka loomingu ning spordiga tegelemiseks. 1999. aasta märtsis toimus esimene omaloominguõhtu, kus koguneti koolimaja keldrikorrusel asuvasse raamatukokku ning esitati ja kuulati oma loodud kirjandusteoseid. Omaloominguõhtuid korraldati mitmel korral aastas. Sellised salongiõhtud olid iseloomulikud aastatel 1999-2003.

Tallinna Reaalkooli õpilased on korduvalt tõestanud, et lisaks reaalainetele ollakse tunduvalt üle keskmise ka muusikaalase taseme poolest. Segakoor ja lastekoor on osalenud alati laulupidudel ning võistulaulmistel saavutanud esimese kategooria. Pikaaegse koori juhendajana peab Eve Karp suurimaks segakoori uhkuseks 2008. aastal Eesti Kooriühingu omistatud aasta koori tiitlit. 2006. aastal asus tegutsema Tallinna Reaalkooli orkester Reaalmažoor Rasmus Puuri ja Edmar Tuule eestvedamisel.

Tallinna Reaalkoolis on sport alati au sees olnud. Sportimist on toetanud ka vilistlased. 1990. aastatel ja uue sajandi alguses toimus linnast väljas orienteerumisi, kus osalesid kõik klassid. Sügisel ja kevadel toimus Kalevi staadionil kergejõustiku spordipäev, talvel käidi Järvel suusatamas ja Pirita Kosel peeti kelgutamisvõistlusi. Praegu toimub aastas kaks spordipäeva – sügisel kergejõustik Hiiu staadionil ja talvel suusatamine Kõrvemaal. 2003. aastal loodi Tallinna Reaalkooli Spordiklubi.

2007. aastal kingiti Tallinna Reaalkooli direktor Wilhelm Peterseni mälestuseks koolile Eesti päevaliblikate kogu. Kinkijaks oli Eesti Lepidopteroloogide Seltsi asutajaliige Teet Ruben. Samuti rajati kooli katusele ilmajaam, mille andmeid sai jälgida kooli kodulehelt.