Tallinna Reaalkool on ajaloolistele traditsioonidele toetuv kool, kõrge vaimsuse kandja ja reaalhariduse lipulaev Eestis. Kool asutati 1881. aastal ning kooli 1884. aastal avatud peahoone on vanim koolihooneks ehitatud hoone Tallinnas, kus on järjepanu töötanud kool.

Koolile on omane Reaali Vaim ehk keskmisest kõrgem õpetajate legendaarsusaste, tavalisest sügavamale ulatuv ühistunne ja ainulaadsete sümbolkommete palett. Reaalkool on avatud tehnoloogilisest arengust ja ühiskonnas toimuvatest demokraatia ja humanismi põhimõtetest kantud muutustele. Koolielus jälgitakse deviisi: “Üks kõikide, kõik ühe eest”

Loodusteaduste kiire arenemine, teaduslike saavutuste üha sagedasem kasutamine igapäevases elus ning  kiirelt arenevad majandus ja tööstus lõid 19. sajandil vajaduse uut tüüpi spetsialistiharidusega tööjõu järele.

1872. aastal, tsaar Peeter I 200. sünniaastal, andis tsaar Aleksander II  Venemaal välja kooliseaduse, mis pani aluse reaalkoolile kui koolitüübile. 1881. aasta reformiga tunnistati reaalkoolid täieõiguslikeks üldhariduslikeks keskkoolideks.

Eestis andis otsese tõuke reaalkooli rajamiseks Balti Raudtee ehitus – vajati tehnikat tundvaid spetsialiste.

1872. aastal asutasid linnanõukogu ja gildid Tallinna Peetri Reaalkooli fondi. 1875. aasta kevadel esitasid linnavõimud Eestimaa kubernerile kooli põhikirja kavand ning 1880. aastal kinnitas keiser Aleksander II saksakeelse reaalkooli avamiseks vajaliku määruse.

1881. aastal asutatigi saksa õppekeelega Tallinna Peetri Reaalkool. „Peetri” tuli Vene tsaari Peeter I nimest.

Kuigi kool asutati Peeter I mälestuseks, ei kandnud see siiski vene vaimu, sest suurem osa õpilasi ja õpetajaid olid sakslased.

Tallinna Reaalkooli hoone püstitasid 1881-1883 rahvusvahelisel arhitektuurikonkursil väljavalitud projekti järgi arhitekt Max Hoeppener ja insener Carl Jacoby. See oli esimene spetsiaalselt koolimajaks kavandatud hoone Eestis.

Kolmekorruselise, lameda kelpkatusega historitsistliku hoone peafassaadi liigendab rustikaalsete pilastritega portikus, mille lõpetab kolmnurkne frontoon. Peakorruseid kaunistavad pilastrid ja karniisid. Külgfassaadile avanevate aula akende vahele on paigutatud skulptor August Volzi karüatiidid.

Hoone on üldjoontes säilitanud oma algse plaanilahenduse. Suurim muutus on direktori ja inspektori korterite kaotamine II korruselt, tänaseks on kogu administreerimine kolinud esimesele korrusele.

Klassiruumid on paigutatud ümber keskse piduliku trepikoja ja selle kõrval läbi II ja III korruse ulatuva aula, millesse galeriina avanevad III korruse koridorid.

Septembris 2000 lõppes üle aasta väldanud Tallinna Reaalkooli ajaloolise hoone renoveerimine, arhitekt K. Etverk, sisekujundus T. Lõhmus, teostus AS Merko Ehitus. Hoonele lisati IV korrus, muutmata hoone ajaloolist välisilmet. Võimaluste piires on taastatud teadaolevad algsed värvilahendused.