Realica
Venestamisaegne kool
1890-1918
Eellugu
Põhjasõja (1700-1721) järel oli Eesti enam kui 200 aastat Vene impeeriumi koosseisus. 1881.aastal tuli senise tsaari Aleksander II asemel Vene impeeriumi troonile Aleksander III, kes hakkas 19. sajandi lõpul teostama venestuspoliitikat, mille eesmärgiks oli kõigi impeeriumi rahvaste ühtseks assimileerimine.
Õppetöö Peetri Reaalkoolis
Tallinna Reaalkool kandis tsaariajal algselt nimetust PetriRealschulezu Reval ehk Tallinna Peetri Reaalkool, 1890. aastal nimetati venestamise tulemusena kool ümber - RevelskojePetrovskojeUtšiliše. Venestamise tulemusena tulnuks 1885. aasta sügisest Rahvahariduse ministri korralduse kohaselt alustada ka vene keele tundide suurendamise, Venemaa ajaloo tundide vene keeles andmise ja Venemaa geograafia õpetamisega. Seda tehti alles 1886. aasta jaanuaris.
Direktor Peter Osse (direktor aastatel 1881-1890) viivitas vene õppekeelele üleminekuga, kuid 1891. aastal muudeti seni saksakeelne kool siiski venekeelseks. Õppeaineid oli kavas kümme. Õppekoormus oli Tallinna Peetri Reaalkoolis suhteliselt suur. Mahukuselt oli esikohal matemaatika. Keeltest õpetati vene, saksa, inglise ja prantsuse keelt. Eesti keel puudus õppekavast. Lisaks õpetati joonistamist, usuõpetust, võimlemist, üldajalugu ja -geograafiat, Venemaa ajalugu ja geograafiat, füüsikat, kalligraafiat ja laulmist, kaubandusosakonnas ka eriainena kaubandusteadust.
1890.aasta detsembris vabastati direktor Peter Osse ja uueks direktoriks määrati Wilhelm Petersen (direktor aastatel 1890-1915). Uue põhikirja alusel nimetati kooli inspektoriks matemaatikaõpetaja Grigori Barhov.
Reaalkool 20.sajandi alguse pöördeliste sündmuste taustal
1905. aasta revolutsioon avaldas mõju Reaalkooli õpilaste poliitilisele aktiivsusele. Võeti osa Tallinna tööliste suurstreikidest ning eestlastest õpilased lõid salarühmituse Kommuuna. Vabatahtliku ainena hakati õpetama eesti keelt, õpetajaks valiti Aleksander Mohrfeldt (Mäevälja). Õppekeeleks oli vene keel, kuid üksikud kooliõpetajad, direktor Wilhelm Peterseniga eesotsas, kasutasid seda ainult mõne sissejuhatava lause ütlemiseks tunni alguses. Nende kõrval oli aga õpetajaid, näiteks ajaloolane Spreckelsen, kes rangelt ettekirjutustest kinni pidasid ja tunnis ainult vene keelt rääkisid, alles vahetunnis saksa keelele üle minnes.
I maailmasõja eel lahkus Reaalkoolist üle 20 aasta inspektorina töötanud G. Barhov. Inspektori ülesandeid hakkas edaspidi täitma Arthur Spreckelsen. Sõja tingimustes kasvava rahvusliku vaenu õhkkonnas lahkus 1914. aasta lõpul direktor W. Petersen. 1915. aastal kinnitati uueks direktoriks Nikolai Kann (direktor aastatel 1915-1933). 1917. aastal saavutas Eesti autonoomia. 1918. aastal jagunes Peetri Reaalkool kaheks. Eesti Reaalgümnaasiumi direktoriks sai senine direktor Nikolai Kann ja Saksa Reaalgümnaasiumi direktoriks sai senine inspektor A. Spreckelsen.
Tunniväline tegevus Eesti Reaalgümnaasiumis
Reaalkooli huvialaringidest tuleb esmajoones mainida orkestrit. Avalike esinemiste puhul mängis orkestris kaasa ka mõni õpetaja, näiteks kontrabassil oli alati inspektor Barhov. Tegutses ka õpilaskoor, millest osavõtt oli vabatahtlik. Võimlemine on Reaalkoolis läbi aegade aus sees olnud. Avalikel võimlemisesinemistel näitasid õpilased oma akrobaatilisi võimeid. Ka vehklemisringist, mida juhtis ajalooõpetaja Spreckelsen, võtsid õpilased innukalt osa. Reaalkooli õpilased olid esimesed, kes 1906.aastal hakkasid harrastama jalgpalli. Harrastati ka maadlemist. Peale Lurichi sirgus Reaalkoolist ka veel teine märkimisväärne maadleja – ungarlasest õpilane Spessa. Korraldati tantsukursusi. Tantsiti omavahel, tüdrukuid tollal veel partneriteks ei kutsutud. Reaalkoolil oli avar õu. Erinevalt tänapäevast pidid tollal ilusa ilmaga ja soojal ajal kõik õpilased vahetundidel õues viibima. Talvel tehti liuväli. Alguses oli liuvälja kasutamine õpilastele tasuline, hiljem pidi maksma vaid siis, kui liuväljal mängis orkester.
Tsaariaegses Reaalkoolis oli kasutusel ka sunduslik koolivorm. Kanti kõrge kraega musta kuube, vööl musta nahkrihma kullatud plaadiga, millel olid tähed ,,РПУ”, peas musta oranži kandiga mütsi, ees kuldsed ristatud tammelehed tähtedega ,,РПУ”. Sügisel ja talvel kanti neile riietusesemetele lisanduvalt musta kuldsete metallnööpidega palitut, mille rabattidel oli kaks pikergust oranži nelinurka.
