Realica
1970. aastal andis Aleksei Tsõgankov kooli juhtimise üle Oskar Radikule, kes oli enne olnud nii ajalooõpetaja kui ka tootmisõpetuse õppealajuhataja. Direktorina töötas Radik aastatel 1970-1976. Tema direktoriks olemise ajal 1971. aastal avati Reaalkooli hoone kõrval Georg Lurichi bareljeef, mille autoriteks on A.Mölder ja vilistlane P.Tarvas. Aastal 1975 mindi üle kohustuslikule 11-klassilisele keskharidusele. Lõpule viidi ka õppekabinettide rajamine ning õpetamine hakkas toimuma kabinetisüsteemis. Radiku eestvedamisel loodi Tallinna 2. Keskkooli spordikallakuga eriklassid, mis koosnesid silmapaistvatest ujujatest ning kergejõustiklastest.
1976. sai koolijuhiks esinduslik füüsikaõpetaja Hain Hiieaas. Ta pidas tähtsaks tugevat kollektiivi ning teda austasid nii õpilased kui õpetajad. Tema juhtimise all tegid õpetajad oma tööd ilma range kontrollita ja olid säästetud mitmetest parteikomitee kummalistest käskudest. Hain Hiieaas omas kindlat nägemust Tallinna 2. Keskkooli arengust. 1970. aastal tunnistati tema asutatud elektrotehnikaring parimaks huvialaringiks Tallinnas. Lisaks korraldati Hiieaasa eestvedamisel jõusaali ja söökla väljaehitus. Alates Hiieaasa direktoriks olemise aastatest hakati õpilasi Reaalkooli vastu võtma konkursi alusel.
Traditsioone tähistati tänapäevaga võrreldes sarnaselt, kuid mõningad muudatused siiski on toimunud. Lõpukella tähistati ilma rahvariieteta, abituriendid olid lihtsalt pidulikes rõivais ning joosti linna peal. Tihtipeale käidi ilusa ilmaga päev varem Roccaal Mares, kuid kindlat traditsiooni tekkinud ei olnud.
Tol ajal peeti abiturientide balle igas linnarajoonis, Lenini rajooni oma Salme kultuurikeskuses. Vaatamata sellele otsustasid Reaali õpilased korraldada eraldi balli ka Tallinna 2. Keskkoolis. Toidud maksid tavaliselt abituriendid ise kinni. Soome televisioonist tuli idee valida Printsi ja Printsessi. Tseremooniameistrit esimestel ballidel polnud.
Lõpumärgi saamise traditsioon on püsinud peaaegu muutumatuna. Ainult märk on muutunud teistsuguseks. Enam ei ole märgil kujutatud tõrvikut, aga märgi kuju on jäänud samaks. Märgiaktustel kaeti kangaga, millel kooli deviis ja märgikujutis, aulas olnud Lenini bareljeef. Pärast aktust toimus märgipidu, kus märgid tuli igal inimesel välja lunastada. Jätkus koolivormi kandmise traditsioon, koolivormi kandmine oli kohustuslik kuni lõpuklassini välja.
1978-1979 lavastati Tallinna Reaalkoolis inglise keele õpetaja VivikaMiti eestvedamisel muusikalid „Minu veetlev leedi“ ja „Mary Poppins“. Tehnilisi lahendusi aitasid lavastustele leida Pöögelmanni nimeline tehas ja Estonia teater. „Minu veetleva leedi“ esietendus toimus 12. mail 1978. aastal. Esimesed kaks etendust olid välja müüdud täissaalile. Lavastus „Mary Poppins“ esietendus pea aasta hiljem, 13. mai 1979 ning oli sama menukas kui eelmine muusikal. Lavastuse jaoks toodi sisse palju tehnilisi uuendusi – näiteks dekoratsioonid, mis olid lae alla tõmmatud. Dekoratsioone hoidsid kinni nooremad koolipoisid nööridega ja vastavalt vajadusele ka liigutasid neid. Lavale olid projitseeritud kolm erinevat taustakujundust. Menukas lavastus ületas lausa uudiskünnise.
1970. aastate lõpust tegutseb Tallinna Reaalkooli Vilistlaskogu, mis on 1932. aastal asutatud vilistlasühenduse järglane. Vilistlaskond on õppurkonnale eeskujuks, seisab kooli au eest ning suhtub lugupidamisega Reaalkooli sümboolikasse.