Ilo Sibul  sündis 10. veebruaril 1908 Tartus. Ta oli eesti füsioloog-biokeemik ja patofüsioloog.

Sibul lõpetas Tallinna Reaalkooli 1926. aastal 41. lennus. Edasi suundus ta õppima Tartu Ülikooli, mille lõpetas 1932. aastal ning 1936. aastal kaitses ta meditsiinidoktori kraadi väitekirjaga "Histamiini suhtumisest kopsu". Seejärel töötas Ilo Sibul Tartu Ülikoolis ning aastatel 1945–1947 Saksamaal Tübingeni Ülikoolis.

Aastast 1953 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli professor, 1955–1956 Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituudi direktori asetäitja, 1957–1964 Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi teadusdirektor, 1964–1966 Tartu Riikliku Ülikooli spordimeditsiinikateedri juhataja, 1967. aastast Eksperimentaalbioloogia Instituudi loomafüsioloogiasektori juhataja.

1957. aastast oli ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemik ning aastatel 1963-1979 Eesti Biokeemia Seltsi president.

Ilo Sibul suri 31. jaanuaril 1979 Tallinnas.