Nii nagu igal ajastul, kujunesid ka 1960. aastatel õpilastel oma lemmikõpetajad. Kõige eredamalt on sellest ajast jäänud õpilastele meelde direktor Aleksei Tsõgankov ehk Paša. Vaatamata sellele, et ta pandi ametisse, kuna tal polnud varasemat kokkupuudet Reaaliga, sai temast kiiresti kooli patrioot ning mees, kes oli kooli kuulsuse nimel valmis ette võtma kõikvõimalikke üritusi. Lisaks kontrollis ta isiklikult iga päev, et õpilased kannaksid korrektset koolivormi.
Peamine klassiväline tegevus koondus 1960. aastatel kunstihuviliste klubi ja tehnikahuviliste klubi alla. Kooli juhtkonna jaoks oli väga tähtis ka õpilaste poliitorganisatsioonidesse kuulumine, sest pioneeride ja komnoorte arv näitas kooli kvaliteeti. Komsomoli astuti lausa klasside kaupa. Väga populaarne komsomoli- ja pioneeritöö oli vanapaberi ja vanaraua kogumine, milles peeti isegi üleliidulisi võistlusi.
Loomulikult oli endiselt au sees sport. Reaalkooli kehakultuurikollektiiv kandis 1950. aastatest Georg Lurichi nime ning sellesse kuulusid vabatahtlikult kõik 4.-11. klassi õpilased. Toimusid spordipäevad, klassidevahelised spartakiaadid, kooli parimate sportlaste valimised ning sõprusvõistlused naaberkoolidega. Kõikide nende ürituste üheks eestvedajaks oli kehalise kasvatuse õpetaja Aleksander Prikk, kelle auks kutsutakse alates 2012. aastast vilistlaspäeva spordivõistlust nimega Grand Prikk ning kes jäi Reaaliga seotuks oma elu lõpuni.
Reaalkoolis tegeleti aktiivselt ka muusikaga, tegutsesid puhkpilliorkester, segakoor, tantsuorkester ja mitmesugused laulugrupid, sealhulgas ka topeltkvartetid. Ühest sellisest topeltkvartetist kujunes 1963. aastal ansambel Real, millega esineti koolipidudel, klubides ja asutuste süldipidudel. Bänd tegutses kuni 1972. aasta sügiseni.