Inglise keel 7. klass

Keeleoskustase: B1.1

  • Mina ja teised
    • Eneseanalüüs: oma iseloomujoonte, huvide, võimete ja väärtuste määramine.
    • Minapilt, väärtushinnangud, enesehinnang, IQ ja EQ, eakaaslased, teismelised ja nende eripära., kuuluvus ja koostöö. Eneseanalüüs, tugevad ja nõrgad küljed, vastutustunne, tegevuste analüüs, hinnang, vigade tunnistamine.
    • Suhted, suhete dünaamika, ühised tegevused.
    • Koostöö:
      • inimeseõpetus: inimese mina
  • Kodu ja lähiümbrus
    • Hooliv mõtteviis, koostöö kogukonna arenguks.
  • Kodukoht Eesti
    • Eesti põhilised tähtpäevad (jõulud, jaanipäev, Eesti Vabariigi aastapäev, lihavõtted).
    • Eesti olulisemad ajaloosündmused ja nendega seotud isikud.
  • Riigid ja nende kultuurid
    • Inglise keelt kõnelevad riigid ja nende kultuur, aktuaalsed päevasündmused, olulisemad ajaloosündmused.
    • Koostöö:
      • ajalugu: Ameerika avastamine
  • Igapäevaelu. Õppimine ja töö.
    • Kodu ja kool, rutiin, planeerimine, õppetöö, kodutöö.
    • Toit, lauakombed, traditsioonid, suhted, toidu retsept ja valmistamise juhised.
    • Tööturg, tuntumad ametid, teadmised, oskused, elukestev õpe, tehnoloogia.
  • Vaba aeg
    • Internet ja sotsiaalmeedia. Meediaharidus, ajaleht, analüütiline-kriitiline lugemine, uudistekünnis, Internet, sotsiaalmeedia.
    • Kunst kui väärtus.
    • Koostöö:
      • informaatika: internet suhtlus- ja töökeskkonnana

Õpitulemused:

  • tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelsest eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid;
  • kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes;
  • töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
  • hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab oma õpistrateegiaid.
  • Kuulamine:
    • saab aru vahetus suhtlussituatsioonis kuuldust, kui vestlus on tuttaval igapäevaeluga seotud teemal;
    • saab aru loomuliku tempoga kõnest, kui hääldus on selge ja tuttav.
  • Lugemine:
    • loeb ja mõistab mõneleheküljelisi lihtsa sõnastusega faktipõhiseid tekste (nt kirjad, veebiväljaanded, infovoldikud, kasutusjuhendid);
    • suudab leida vajalikku infot teatmeteostest ja internetist;
    • oskab kasutada kakskeelseid tõlkesõnastikke.
  • Rääkimine:
    • oskab lihtsate seostatud lausetega rääkida oma kogemustest ja kavatsustest;
    • suudab lühidalt põhjendada oma seisukohti;
    • on võimeline ühinema vestlusega ja avaldama arvamust, kui kõneaine on tuttav;
    • kasutab õpitud väljendeid ja lausemalle õigesti; spontaanses kõnes esineb vigu;
    • tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades võõrkeelt emakeelena kõnelejaga.
  • Kirjutamine:
    • oskab kirjutada õpitud teemadel lühikesi jutustavat laadi tekste, milles väljendab oma tundeid, mõtteid ja arvamusi (nt blogi, uudisteartikkel, põnevusjutu kirjutamine);
    • kirjutab mitteametlikke kirju õpitud temaatika piires (nt enda ja oma perekonna kirjeldus, reisi kirjeldus, soovitusi ja nõuandeid pakkuv kiri, e-kiri);
    • koostab erinevaid tarbetekste (nt teadaanne, kuulutus);
    • suhtleb online-vestluses (nt Skype).

Õppematerjalid: Gateway B1, Macmillan.

Lõimumine

Võõrkeelte ainekavad arvestavad teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri kohta teiste ainevaldkondade kaudu. Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppeainetes, andes õpilasele keelelised vahendid erinevate valdkondadega seonduvate teemade käsitlemiseks.

Võõrkeelteoskus võimaldab muu hulgas õppijale ligipääsu lisateabeallikatele (teatmeteosed, võõrkeelne kirjandus, Internet jt), toetades sel moel materjali otsimist mõne teise õppeaine jaoks.

Võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele omandamisel on suureks toeks koostöös teiste ainevaldkondadega keeleoskuse integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keeleõppe raames (LAK-õpe, keelekümblus).

Võõrkeelte valdkonnal on kõige otsesem seos keele ja kirjandusega, kuna võõrkeeleõppes rakendatakse väga palju emakeeles omandatut ja kantakse seda üle teise kultuurikonteksti.

Võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele ainekavad haakuvad ennekõike ajaloo ja ühiskonnaõpetuse, geograafia, loodusõpetuse, bioloogia, tehnoloogia, inimeseõpetuse, muusika ning kunstiõpetuse teemadega.

Kunstipädevusega puututakse kokku eri maade kultuurisaavutusi tundma õppides ning teemade (nt „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg”) ja vahetute kunstielamuste kaudu (kino, teater, kontserdid, muusika, näitused, muuseumid jmt). Tehnoloogiapädevus areneb arvutit kasutades. Arvuti on võõrkeeltes nii erinevate tööde tegemise kui ka suhtlus- ja info otsimise vahend. Loodusteaduslik pädevus teostub erinevate teemavaldkondade ja nendes kasutatavate alustekstide kaudu.

Viimati uuendatud: 01. veebruar 2018