Inglise keel 6. klass

Keeleoskustase: A2.2

Mina ja teised
Enesetunne ja tervis. Füüsiline, vaimne, emotsionaalne tervis, emotsioonide olemus, roll, positiivsed/negatiivsed emotsioonid, põhjused, toimetulek.
Suhted sõpradega ja ühised tegevused. Suhete loomine, hoidmine ja arendamine; IQ ja EQ. Minapilt ja teised.
- Koostöö:
  - inimeseõpetus: suhtlemine teistega
Kodu ja lähiümbrus
Pereliikmete ja lähisugulaste roll inimese elus. Sündmused, tähtpäevad, traditsioonid, kombed.
Kodukoht Eesti
Eesti loodus, aastaajad, maavarad, vaatamisväärsused.
- Koostöö:
  - kunst: Eesti rahvakunst
Riigid ja nende kultuurid
Inglise keelt kõnelevad riigid, maiskonnalugu.
Naaberriigid, Euroopa Liit.
Mõned tuntumad nimed ajaloo- ja kultuurivaldkonnast.
- digipädevus: esitluste koostamine
Igapäevaelu. Õppimine ja töö.
Tervislik toitumine, toiduained ja eluviis.
Tarbimine, turumajandus, ostmine, müümine, müügitehnikad, reklaam.
- Koostöö:
  - käsitöö ja kodundus: kokandus
Vaba aeg
Erinevad vaba aja veetmise viisid, vajalikud-mittevajalikud riskid.
Kunstiliigid, kunsti roll inimese elus ja ühiskonnas. Filmi, raamatu kirjeldus, teksti eri liigid.

Õpitulemused:

suhtub positiivselt võõrkeele õppimisse ja on motiveeritud seda kasutama väljaspool keeletundi;
teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning oskab neid arvestada;
rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;
töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas andes tulemustest kaaslastele tagasisidet;
Kuulamine:
- suudab jälgida enda jaoks tuttava valdkonna mõttevahetust ning eristada olulist infot;
- saab aru olmesfääris kuuldud üldkeelse suhtluse sisust (nt poes, bussis, hotellis, piletilevis);
- saab õpitud temaatika piires aru eakohastest tekstidest ning mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu.
Lugemine:
- loeb lihtsaid tavatekste (nt reklaamid, menüüd, ajakavad, ohuhoiatused) tuttavatel teemadel ja saab aru neis sisalduvast infost;
- suudab mõnikord aimata sõnade tähendust konteksti toel.
Rääkimine:
- oskab rääkida oma huvidest ja tegevustest;
- tuleb toime olmesfääris suhtlemisega;
- oskab väljendada oma suhtumist ja eelistusi;
- suudab alustada, jätkata ja lõpetada vestlust tuttaval teemal, kuid võib vajada abi;
- kasutab õpitud põhisõnavara ja lausemalle valdavalt õigesti; spontaanses kõnes võib esineda vigu;
- tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades võõrkeelt emakeelena kõnelejaga.
Kirjutamine:
- oskab kirjutada lühikesi kirjeldavat laadi jutukesi oma kogemustest ja ümbritsevast (artikkel toimunud sündmusest, artikkel, mis pakub lahendusi probleemile);
- koostab lihtsaid isiklikke kirju (end tutvustav kiri eesmärgiga leida kirjasõber, suveplaane tutvustav kiri sõbrale);
- oskab kirjutades toetud õpiku- või koolisõnastikule.

Õppematerjalid: Gateway B1, Macmillan

Lõimumine

Võõrkeelte ainekavad arvestavad teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri kohta teiste ainevaldkondade kaudu. Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppeainetes, andes õpilasele keelelised vahendid erinevate valdkondadega seonduvate teemade käsitlemiseks.

Võõrkeelteoskus võimaldab muu hulgas õppijale ligipääsu lisateabeallikatele (teatmeteosed, võõrkeelne kirjandus, Internet jt), toetades sel moel materjali otsimist mõne teise õppeaine jaoks.

Võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele omandamisel on suureks toeks koostöös teiste ainevaldkondadega keeleoskuse integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keeleõppe raames (LAK-õpe, keelekümblus).

Võõrkeelte valdkonnal on kõige otsesem seos keele ja kirjandusega, kuna võõrkeeleõppes rakendatakse väga palju emakeeles omandatut ja kantakse seda üle teise kultuurikonteksti.

Võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele ainekavad haakuvad ennekõike ajaloo ja ühiskonnaõpetuse, geograafia, loodusõpetuse, bioloogia, tehnoloogia, inimeseõpetuse, muusika ning kunstiõpetuse teemadega.

Kunstipädevusega puututakse kokku eri maade kultuurisaavutusi tundma õppides ning teemade (nt „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg”) ja vahetute kunstielamuste kaudu (kino, teater, kontserdid, muusika, näitused, muuseumid jmt). Tehnoloogiapädevus areneb arvutit kasutades. Arvuti on võõrkeeltes nii erinevate tööde tegemise kui ka suhtlus- ja info otsimise vahend. Loodusteaduslik pädevus teostub erinevate teemavaldkondade ja nendes kasutatavate alustekstide kaudu.

Viimati uuendatud: 01. veebruar 2018