Kontaktinfo

Aadress: Estonia pst. 6 Tallinn 10148
Valvelaud: 699 2023
Sekretär: 699 2026
I kl: 699 2027 (väike maja)
II - IV kl: 614 0074 (Pärnu mnt maja)
V - XII klass: 699 2025
E-post: real@real.edu.ee


Hindamise eesmärk

  1. Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
    • innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
    • suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
    • suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
    • anda tagasisidet õpilase õpiedukuse ja arengu kohta;
    • anda alus õpilase järgmisesse klassi üleviimiseks ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise otsuse tegemiseks.
  2. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
    • suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
    • motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid;
    • arendada õpilase eneseanalüüsi oskust.

Hindamise põhimõte ja hinnete teavitamine

  1. Teadmisi ja oskusi hindab klassi- või aineõpetaja. Õpilane saab õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja valdkonda puudutavate teadmiste ja oskuste kohta. Käitumise kohta teeb õpilane eneseanalüüsi ning klassijuhataja koostöös aineõpetajaga annab hinnangu õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kohta.
  2. Õpetaja tutvustab ainekava/ainekaarti sh hindamise põhimõtteid õppeaasta, poolaasta või kursuse esimeses tunnis.
  3. Õpilasel ja lapsevanemal või eestkostjatel (edaspidi lapsevanem) on õigus saada teavet õpilase hindamise korra, hinnangute ja hinnete kohta aineõpetajalt ja klassijuhatajalt. Hinnetest teavitamine toimub eKooli ja/või õpilaspäeviku ning klassitunnistuse kaudu. Tunnistused on kättesaadavad eKoolis. Põhikoolis väljastatakse klassitunnistus paberkandjal vähemalt kord õppeaastas.
  4. Käitumise eneseanalüüsi põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul.
  5. Teadmiste ja oskuste hindamise, käitumise eneseanalüüsi põhimõtteid ja korda tutvustatakse lastevanematele klassi lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.
  6. eKoolist saavad õpilane ja vanem teavet õppesisu, õppeedukuse, õpilase käitumise ja puudumiste kohta. 1.-4. klassi õpilane ja vanem saavad teavet õppesisu, õppeedukuse, õpilase käitumise ning puudumiste kohta nii eKoolist kui õpilaspäevikust. 5.-9. klassini on õpilaspäevik õppesisu ja kooliga seotud info edastamiseks.
  7. Kirjalike tööde hindest teavitatakse õpilasi eKooli vahendusel 10 tööpäeva jooksul pärast töö sooritamist. Erandjuhuna kooskõlastab õpetaja kokkuleppel õpilastega pikema hindest teavitamise aja.
  8. 1.-4. klassini rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid ja numbrilisi hindeid ei panda. Kujundava hindamisena mõistetakse seejuures tegevusi, mille abil kogutakse andmeid õpilaste eelteadmiste kohta ja antakse neile tagasisidet õppimise tulemuslikkuse kohta. Õpilasi motiveeritakse ja toetatakse edasisel õppimisel, aidates neil teadvustada oma vajadusi, seniseid saavutusi ning vajakajäämisi ja kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Numbriliste hinnangute asemel:
    • antakse õpetaja poolt suulist ja kirjalikku tagasisidet, tunnustades edusammude puhul, juhtides tähelepanu vigadele ja puudustele ja näidatakse ära suunad, kus õpilane peab ennast arendama;
    • rakendatakse koolisiseseid tasemetöid, mille tulemused esitatakse punktidena või protsentidena;
    • rakendatakse õpilase suulisi ja kirjalikke enesehinnanguid ning neist lähtuvate eesmärkide püstitamist järgnevaks õpinguperioodiks.
  9. 5. -6. klassides rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid koos numbrilise hindamisega.
    • Numbriliselt hinnatakse koolisiseseid tasemetöid, mis näitavad õppeperioodil käsitletud nõutavate õpitulemuste saavutamist.
    • Numbriliselt võib hinnata ka ühele terviklikule aineosale vastavaid teadmisi ja oskusi, mida tasemetööga ei kontrollita.
  10. 7.-8. klassides rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid koos numbrilise hindamisega.
    • Numbriliselt hinnatakse ühele terviklikule aineosale vastavaid teadmisi ja oskusi.
    • Numbriliselt ei hinnata tunnikontrolle, sõnadetöid jms nö protsessi hindamist.
  11. 9.–12. klassini rakendatakse numbrilist hindamist koos kujundava hindamise põhimõtetega.

Teadmiste ja oskuste hindamine

  1. Teadmisi ja oskusi hinnatakse õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel.
  2. Hinnatakse numbriliselt (hinne) või sõnaliselt (hinnang). 1.-4. klassini kasutatakse sõnalisi hinnanguid. 5.-8. klassides kasutatakse sõnalisi hinnanguid koos numbrilise hindamisega. Numbrilist hindamist kasutatakse 9.-12. klassis kõikide õppekavas ettenähtud õppeainete puhul va gümnaasiumi valikkursustel, kus võib hinnata „arvestatud" või „mittearvestatud". Vastav info on valikainete ainekavas.
  3. Teadmisi ja oskusi hinnatakse 9.-12. klassini viiepallisüsteemis, kui aineõpetaja ei ole ainekaardis määratlenud teisiti. Vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust hinnatakse (vt. hindamisskaala):
    1) hindega „5” ehk „väga hea”, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
    2) hindega „4” ehk „hea”, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
    3) hindega „3” ehk „rahuldav”, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, kuid esineb puudusi ja vigu;
    4) hindega „2” ehk „puudulik”, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi;
    5) hindega „1” ehk „nõrk”, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ja areng puudub.
  4. Viiepallisüsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.
  5. 5.-8. klassis hinnatakse punktis 11 ja 12 nimetatud töid kümnepallisüsteemis. Vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust hinnatakse (vt. hindamisskaala):
    1) hindega „10" ehk „suurepärane", kui õpilase teadmised ja oskused ületavad tunduvalt ainekavas nõutut või kui lahendus/idee on unikaalne ja õige või lähenemine eriti huvitav ning originaalne;
    2) hindega „9" ehk „väga hea", kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus vastab täiel määral õppekava nõuetele;
    3) hindega „8" ehk „tubli", kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus vastab täiel määral õppekava nõuetele, kuid selles on mõni väiksem ebatäpsus;
    4) hindega „7" ehk „hea", kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid selles esineb mõni väiksem puudus või antud kontekstis ebaoluline viga;
    5) hindega „6" ehk „keskpärane", kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid selles esineb väiksemaid puudusi ja vigu või ei ole täielik;
    6) hindega „5" ehk „rahuldav", kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid selles esineb mõni tõsine puudus või viga ning praktilises rakendamises jääb mõningal määral puudu iseseisvusest. Õpilane vajab juhendamist ja suunamist;
    7) hindega „4" ehk „piisav", kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus näitavad, et õpilane on omandanud õppekavas nõutavad põhiteadmised ja -oskused, kuid esineb tõsiseid puudusi ja vigu ning nende praktilisel rakendamisel vajab juhendamist ja suunamist;
    8) hindega „3" ehk „kesine", kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus näitavad, et õpilane on omandanud õppekavas nõutavad põhiteadmised ja -oskused, kuid ei suuda neid praktiliselt rakendada;
    9) hindega „2" ehk „puudulik", kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, selles esineb olulisi puudusi ja vigu;
    10) hindega „1" ehk „nõrk", kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus näitavad, et õpilasel puuduvad nõutavad teadmised ja oskused. Õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu ja ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
  6. Kümnepallisüsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest,  hindega „10" hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 95–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „9" 90–94%, hindega „8" 85–89%, hindega „7" 75–84%, hindega „6" 70–74%, hindega „5" 60–69%, hindega „4" 50–59%, hindega „3" 40–49%, hindega „2" 20–39% ning hindega „1" 0–19%.
  7. 1.-8. klassi õpilase koolist lahkumisel teisendatakse õppeaasta kokkuvõtvad ning õppeveerandi jooksvad hinded ja hinnangud viiepallisüsteemi, kus kümnepallisüsteemi hinded „10" ja „9" vastavad hindele „5" ehk „väga hea", hinded „8" ja „7" vastavad hindele „4" ehk „hea", hinded „6", „5" ja „4" vastavad hindele „3" ehk „rahuldav", hinded „3" ja „2" vastavad hindele „2" ehk „puudulik", hinne „1" vastab hindele „1" ehk „nõrk"
  8. Märge „X" tähistab eKoolis 1.-4. klassides tegemata või nõuetele mittevastavat tööd, mis tuleb kindlasti sooritada kümne tööpäeva jooksul või õpetaja poolt määratud ajaks Kui õpilane jätab selle ülesande kokkulepitud ajaks täitmata, võib õpetaja määrata õpilasele täiendava õppetöö.
  9. Märge „X" tähistab eKoolis 5.-12. klassides tegemata tööd, mis tuleb kindlasti sooritada kümne tööpäeva jooksul või õpetaja poolt määratud ajaks Kui õpilane jätab selle ülesande kokkulepitud ajaks täitmata, võib õpetaja 5. – 6. klassides määrata õpilasele täiendava õppetöö. 7. – 12. klassides asendatakse märge „X" hindega "1".
  10. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega "kesine", "puudulik" või "nõrk", antakse õpilasele võimalus järele vastata vastavalt järelevastamise põhimõtetele.
  11. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega "nõrk".

Tasemehindamine ja tasemetöö

  1. Tasemehindamise eesmärk on võimaldada õpilasel süstematiseerida oma teadmisi terviku loomiseks ja seoses sellega võimaldada õpilasel oma huve ja võimeid määratleda ning arendada, samuti eksamikogemusi omandada. Tasemehindamine on osa kooli sisehindamise süsteemist.
  2. Tasemehindamise läbiviimine võib olla:
    • kirjalik (kontrolltöö, test, essee, referaat, uurimus vms, mis hõlmab ainekava põhitemaatikat ja mõistestikku, näitab omandatu rakendusoskust);
    • suuline (arvestusepileti küsimustele vastamine, ettekanne, kõne vms);
    • praktiline (laboritööde tsükkel, võimlemiskava, õpilaste ühisprojekt, kunsti- või tarbeese vms).
  3. Vastavalt klassiti on ainevaliku üldised põhimõtted järgmised:
    • 1.–2. klassi õpilased sooritavad kaks korda õppeaastas koolisisesed tasemetöö eesti keelest ja matemaatikast;
    • 3. klassi õpilased sooritavad üks kord õppeaastas koolisisese tasemetöö eesti keelest ja matemaatikast, kaks korda aastas inglise keeles ning üks kord riiklikult ettenähtud tasemetööd;
    • 4. klassi õpilased sooritavad kaks korda õppeaastas koolisisese tasemetöö eesti keelest, matemaatikast ja inglise keelest;
    • 5. klassi õpilased sooritavad vähemalt kaks korda õppeaastas koolisisese tasemetöö eesti keelest, matemaatikast ja ühest õppeainest, mis lepitakse kokku iga õppeaasta alguses;
    • 6. õpilased sooritavad üks kord õppeaastas koolisisese tasemetöö eesti keelest ja matemaatikast ja ühest õppeainest, mis lepitakse kokku iga õppeaasta alguses, ning riiklikult ettenähtud tasemetööd;
    • 7. klassi õpilased sooritavad koolisisese tasemetöö inglise keelest;
    • 8. klassi õpilased sooritavad koolisisese tasemetöö eesti keelest ja matemaatikast.
  4. Tasemehindamise fikseerimine ja arvestamine kokkuvõtva hindamise juures:
    • koolisisene tasemetöö omab veerandi- või poolaastahinde väärtust 7. ja 8. klassis.

Kokkuvõttev hindamine ja täiendav õppetöö

  1. Kokkuvõttev hinne on õppeaine poolaasta-, kursuse- ja aastahinne ning kooliastmehinne. Kooliastmehinne on õppeaine 10.-12. klassi kursuste kokkuvõttev hinne.
  2. Täiendav õppetöö on õppetöö, mis määratakse õppeperioodi või kursuse jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks.
  3. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kursusehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

Kokkuvõttev hindamine ja täiendav õppetöö põhikoolis

  1. 1.-6. klassini kasutatakse kaks korda õppeaastas kirjeldavate sõnaliste kokkuvõtvate hinnangute andmist, milles kajastub õpilase eneseanalüüs, õpitulemuste saavutamine ja hinnang käitumisele ning hoolsusele. 1.-5. klassides lisatakse kooliaasta lõpus eKooli kokkuvõtva hinnanguna märge A (arvestatud) või MA (mittearvestatud), millega fikseeritakse õpitulemuste saavutamine vastavas õppeaines. 6. klassis märgitakse aastahinne numbriliselt kümnepallisüsteemis koos sõnalise hinnanguga.
  2. 7.-9. klassini pannakse välja õppeaine poolaasta hinded ning aastahinne.
  3. Õpilasele, kelle õppeveerandi hinne on "kesine", "puudulik" või "nõrk" või on jäetud välja panemata (eKoolis märge TÕ) või on antud vastav sõnaline hinnang, määratakse selles õppeaines individuaalne õpiabiplaan, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
  4. Õppeaine aastahinne pannakse 7.-9. klassis välja poolaasta ja koolisiseste tasemetööde hinnete alusel.
  5. Põhikoolis jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt poolaasta lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne "kesine", "puudulik" või "nõrk" või anda samaväärne kokkuvõttev sõnaline hinnang.
  6. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
  7. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.
  8. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
  9. Kui õppeaine poolaasta hinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, arvestatakse aastahinde väljapanekul, et õpilase vastaval poolaastal omandatud teadmised ja oskused vastavad hindele "nõrk".

Kokkuvõttev hindamine ja täiendav õppetöö gümnaasiumis

  1. Gümnaasiumiastmes hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt kursuse- ja kooliastmehindega. Kursusehinne pannakse välja kursuse ja täiendava õppetöö (punkt 30) jooksul saadud hinnete alusel. Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine 10.-12. klassi kursusehinnete alusel.
  2. Valikkursuste hindamisel võib kasutada hinnanguid „arvestatud” ja „mittearvestatud”, neid hinnanguid ei teisendata viiepallisüsteemi. Vastav hindamine on fikseeritud ainekavas.
  3. Õpilane võib taotleda kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis õpetatava osana valikkursuse arvestamisel. Põhimõtted on fikseeritud kooli valikkursuste ainekavas.
  4. Täiendav õppetöö viiakse läbi kahe nädala jooksul peale kursuse lõppu ja aineõpetaja teeb eKooli vastava märke ”TÕ”. Kui 12. klassis kahenädalase täiendava õppetöö tulemusena ei ole võimalik kursust hinnata vähemalt hindega „rahuldav“, võib määrata õpilasele uuesti täiendava õppetöö, mis viiakse läbi peale lõpueksameid ja enne jooksva kooliaasta lõppu.
  5. Täiendavale õppetööle jätmise õppeperioodi jooksul otsustab aineõpetaja ja peale õppeperioodi lõppu õppenõukogu.
  6. Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud täiendava õppetöö võimalust, loetakse kursusehinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele "nõrk" või "puudulik".
  7. Õppeainete kooliastmehinded pannakse välja vahetult pärast õppetöö lõppu vastavas õppeaines. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.

Käitumise hindamine

  1. Käitumise hindamise aluseks on kooli väärtuskasvatuse alusprintsiibid ning kooli kodukord. Käitumise kohta teeb põhikooli õpilane eneseanalüüsi ning klassijuhataja koostöös aineõpetajatega annab hinnangu õpilase eneseanalüüsile. Hinnang antakse vähemalt kaks korda õppeaastas. 5.-9. klassis märgitakse tunnistusele lähtuvalt eneseanalüüsist käitumise hinnanguks H (hea), R (rahuldav) või MR (mitterahuldav).
  2. Gümnaasiumiastmes antakse vähemalt kord õppeaastas hinnang õpilase käitumise kohta arenguvestlusel.

Hinde ja hinnangu vaidlustamine ning vaidlusküsimuste lahendamine

  1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne tööpäeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.
  2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest punktis 50 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

Õpilase järgmisse klassi üleviimise või klassikursust kordama jätmise otsustamine

  1. Põhikoolis võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne "kesine", "puudulik", "nõrk" või on antud samaväärne sõnaline aastahinnang/poolaasta hinnangud ja täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
  2. Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
  3. Põhikoolis viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.
  4. Punktis 54 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.
  5. Keskharidust omandavat õpilast ei viida üle järgmisesse klassi, kui talle on ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja "nõrgad" või "puudulikud".
  6. Gümnaasiumiõpilane, keda ei saa vastavalt punktis 56 kehtestatud nõuetele järgmisse klassi üle viia, heidetakse õppenõukogu otsusega koolist välja.

Individuaalsete tugisüsteemide rakendamine

  1. Tugisüsteemid on logopeedi ja psühholoogi abi ning individuaalne õpiabiplaan (vt "Tallinna Reaalkooli tugimeetmete rakendamise kord").

Õpiabiplaan põhikoolis

  1. Märgates puudujääke õpilase teadmiste ja oskuste omandamisel ning kui õpilase hinne on "kesine", "puudulik", "nõrk" või on antud samaväärne hinnang, rakendab aineõpetaja individuaalset õpiabiplaani vastavalt kooli kehtestatud vormile.
  2. Kui õpilase poolaastahinne on "kesine", "puudulik", "nõrk" või on antud samaväärne hinnang, kutsutakse lapsevanem kooli, et kokku leppida edasistes meetmetes individuaalse õpiabiplaani rakendamisel/jätkamisel.

Järelevastamise põhimõtted

  1. Aineõpetaja määrab järelevastamisele kuuluva materjali ja viisi ning õpilane lepib aineõpetajaga kokku järelevastamise aja. Järelevastamise tingimused on järgmised:
    • järele vastata saab materjali, milles õpilast on hinnatud hindega "kesine", "puudulik" ja "nõrk" või antud samaväärne hinnang ning järgmine kontrolltöö vm vastamise viis ei sisalda eelpool nimetatud materjali;
    • kui õpilase kontrolltööd vm vastamise viisi on hinnatud hindega „nõrk" seoses kõrvalise abi või mahakirjutamise tuvastamisega, on õpetajal õigus keelduda järelevastamise võimaluse andmisest;
    • järele vastata saab materjali, kui õpilane on puudunud materjali hindamise perioodil ning ta on teavitanud puudumise põhjusest vastavalt kooli kodukorra punktidele 9 ja 10;
    • õpetajal on õigus keelduda järelevastamise aja määramisest, kui õpilane ei ole osalenud eelnevalt kokkulepitud konsultatsioonides;
    • üldjuhul saab õpilane materjali järele vastata üks kord;
    • kui õpilane ei saa kokku lepitud ajal mõjuvatel põhjustel tulla järele vastama ning ta teavitab sellest vähemalt vastamise päeva hommikul õpetajat, siis antakse õpilasele uus võimalus järelevastamiseks;
    • kui õpilane ei ilmu kokkulepitud ajal järelevastamisele, on õpetajal õigus keelduda uue järelevastamise võimaluse andmisest.

Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras.

Allikas: Tallinna Reaalkooli õppekava üldosa

Muudetud: direktori käskkirjaga 01. september 2014 nr 1-6/01