Olev Mikiver sündis 11. juulil 1921 Loksal. Ta lõpetas 1940. aastal Tallinna 2. Keskkooli 55. lennu ning jätkas õpinguid 1941. aastal Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis graafikaerialal ja 1942–1943 Tartus kõrgematel kujutava kunsti kursustel maalierialal.

Et pääseda Saksa mobilisatsioonist, põgenes ta 1943. aastal Soome skääridesse. Soomes astus ta vabatahtlikuna sõjaväkke. Aastatel 1944–1954 elas ta Stockholmis ning töötas klaasplastivalmistajana ja filmiateljees Sandrews dekoratsioonimaalijana.

1947–1948 jätkas Mikiver kunstiõpinguid Stockholmi Vabaakadeemias ja 1951. aastal Pariisis Academie de la Grande Chaumiere'is. Ta abiellus 1954 Marju Mägistega ja asus Malmösse, kus töötas Linnateatri dekoratsioonimaalija ja stsenograafina.

Mikiveri loomingus on kolm suurt teemat: sõda, meri ja mets. Tema varast maaliloomingut on mõjutanud sürrealism, kuid ka ekspressionism, millega oli lisaks segunenud ka kubism. Fantaasiaküllus on omane ka hilisematele maalidele, milles lapsepõlvemälestused põimuvad müüdimotiividega. 1960. aastatel kujunes Mikiverist eesti kunsti avangardist. 1980. aastatel kujunes välja värviküllane stiil, kus unistused ja tegelikkus moodustasid omalaadse kunstistiili, tihti inspireeritud ajaloost, tema enda põgenemisest, loodusest ja merest. Tema maale iseloomustavad värvid ja jõulisus. Puhtad ja kindlad jooned oli ta kaasa saanud oma graafilisest väljaõppest.

Olev Mikiver suri 3. juulil 1994 Malmös.